Haardetegur

Haardetegur ja haardejõud

 

Nähtavasti need kaks mõistet on jäänud enamikule liiklejatest ähmaseks ja võib-olla isegi liiklustestide koostajatele. Nii oli see ka 10. detsembri Postimehe liiklustesti 3. küsimuses. Anonüümne autor küsib lugejatelt, mis mõjutab rehvide haardumist teega, ja loeb õigeks kõik kolm vastust: A) teekatte tüüp ja seisukord; B) rehvi tüüp, kuluvus ja rõhk rehvis ning C) auto mass.

Auto liikumise teooria põhimõistetes on Lauri Koger sõnaselgelt tõdenud, et rataste ja teekatte vahelist haardumist iseloomustab haardetegur j (vt L. Koger jt, «Liiklusõpik», Tallinn 1978, lk 201–203). Haardetegur on katseliselt määratav suurus ja sõltub teekatte seisundist: kuiv, kare, märg, lumine või jäine ja rehvide tüübist, kuluvusest ning rehvi rõhust ega olene millestki muust, ka mitte haardejõust (V. I. Konopljanko, «Ohutu liikluse alused», Moskva 1978, lk 9–10, vene keeles).

Olenevalt tee ja rehvide seisukorrast võib haardetegur kõikuda vahemikus 0,1–0,8. See tähendab, et haardetegur j oma absoluutväärtuses võib erineda kaheksa (!) korda ja on selliselt liiklusohutuse põhiküsimuseks.

Katseandmetest järeldub, et haardetegur j ei olene auto massist. Valemis j = F (haardejõud)/G (auto mass) on haardejõud üksnes j funktsioon ehk sõltuv suurus. Suhtarv F/G jääb samade tingimuste korral konstantseks, sõltumata auto massi muutumisest. Kui suureneb/väheneb auto mass, muutub samas vahekorras ka haardejõud. Haardetegur j ehk haardumine sellest ei muutu ning oleneb üksnes teekattest ja rehvidest, nagu juba eespool väidetud.

Erik Kamberg,

Eesti Inseneride Liidu volitatud insener

 Haardetegur

 

Teekate

 

φ

Asfalt

kuiv

märg

porine

0,75...0,8

0,3...0,6

0,2...0,4

Kivitee

kuiv

0,6...0,7

Kruusatee

kuiv

märg

0,6...0,7

0,4...0,55

Pinnasetee

kuiv

märg

0,6...0,7

0,2...0,5

Liiv

kuiv

märg

0,2...0,3

0,4...0.5

Lumi

tallatud

kohev

0,3...0,5

0,2...0,4

Jää

kuiv

märg

0,07...0,15

0,1

 

Haardetegur jääb 1 ja 0 vahele, sealjuures 1 oleks ideaalne ja 0 olematu.