10 nõuannet

Kümme kasulikku nõuannet jalgratturile


Malle Hermanson/Paide politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel

Suve ja koolivaheaja lähenemine toob liiklusse lapsi ja noori, suurt osa neist võib peagi näha ratastel. Neile ja teistele ratturitele jagab turvalisusnõuandeid Paide politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Malle Hermanson.

Pea pole kivi

Õnnetusse sattunud ratturil saavad enamasti kriimustada käed ja jalad. Niisugused marrastused paranevad üldjuhul hästi ja suuremat vaeva ei valmista.

Kui löögi saab pea, on trauma tõsisem ja tagajärjedki võivad olla oodatust hullemad. Peavigastuste riski tõstab ka tõsiasi, et pea on raske ja kannatab löögi all rohkem.

Traumat väldib ja pehmendab tõhusalt kiiver, mida kanda peaks olema ratturil sama loomulik kui kinnitada turvavöö autosse istudes.

Sertifitseeritud kiiver kaitseb pead hinnast hoolimata, kallimate puhul on kasutatud enamasti kvaliteetsemaid materjale ja kiivrit on võimalik kasutada ka pärast esimest kukkumist või õnnetust.

Jalgrattur pole jalakäija

Jalgrattur on juht ning osaleb liikluses sõidukijuhina, koos juhi õiguste ja kohustustega. Rattur ei saa liikluses nõuda juhi õigusi ja kasutada samas jalakäijate eeliseid – näiteks ületada rattal vöötrada. Juht annab ülekäigurajal jalakäijale teed, mitte ei sõida sellest ise üle.

Ülekäigurajale sõitnud ratturiga juhtunud õnnetuses jääb suurema tõenäosusega süüdi rattur ise ning ka vigastada saab enamasti rattur. Kahjuks käib see enamiku õnnetuste kohta, mis ratturitega juhtuvad, olgu traumad kergemad või raskemad.

Austus liikluses peab olema kahepoolne: kui jalgrattur tõmbub pisut tagasi, on autojuhil põhjust omalt poolt vastu tulla ja arvestada ratturiga.

Nähtavus suurendab turvalisust

Ootamatult sõiduautode varjust esile kerkivad ratturid satuvad rattahooaja edenedes üha rohkem õnnetustesse.

Rattariietus peaks olema eredavärviline. Isegi kui ere riie on ostes kallim tagasihoidlikumat tooni riietusest, tasub silmatorkav värv liikluses hiljem kuhjaga ära.

Vihmase või sombuse ilmaga maanteele minnes kuluks ära ka helkurvest.

Liikle selleks ette nähtud kohas

Kuni kümneaastased lapsed ilma järelevalveta üksi koduõuest välja sõita ei tohiks, kuigi tänavapilt räägib muud.10 – 15-aastastel ratturitel peab sõiduoskuste tõenduseks olema rattaluba.

Õuealadel tiirutavad väikesed lapsed ei paista autode varjus silma. Algajatel rattameestel võiks ratta küljes olla pikad lipukestega vardad, nii märkavad kaasliiklejad neid paremini. Teismeliste vanemad peaksid kursis olema lapse peamiste marsruutidega, nii saab lapsega rääkida võimalikest ohtudest teekonnal.

Linnas kõnniteel rattaga sõita ei tohi, kahjuks näeb seda Järvamaa asulates üksjagu.

Teistega peab arvestama

Linnaliikluses on ratturil tihti autojuhist paremad võimalused. Kiirused on suured ja rattur võib teha autojuhile ettearvamatuid manöövreid.

Kohtades, kus on eraldi jaotusega tee jalakäijate ja ratturite tarbeks, peaksid jalgsi liiklejad teemärgistusega arvestama ja mitte liiklema ratturitele ettenähtud teeosal. Jalgrattur peab oskama arvestada, kuidas mõjutab tema liikumine autojuhte ja jalakäijaid.

Üks mõtlematu manööver kiirusel 20 – 25 km/h võib põhjustada palju probleeme kõigile osapooltele.

Anna kaasliiklejale aega

Sama ootamatult kui rattur autojuhile, mõjub rattur ka jalakäijale. Otse jalakäija selja taga kella helistamine ei anna talle reageerimisaega, mis on alati vähemalt sekund.

Inimene ehmub ja võib astuda ootamatusse suunda. Seega tuleb endast märku anda vähemalt 10 meetri kauguselt.

Ratas olgu tehniliselt korras

Tundub elementaarne, et rattal peavad olema korras pidurid. Sama selge peaks olema vajadus varustada sõiduriist helkurite ja esitulega. Poolhämaras ja pimedas ringi liikuvad ratturid ohustavad ennast ja teisi.

Tehnilise korrasoleku alla käib ka igasuguste omatehtud traatliideste ja kinnituste asendamine korralike kinnitustega.

Omatehtud lisad ja hädaparandused võivad ootamatul hetkel üles öelda ja põhjustada tõsise kukkumise.

Ühe rattaga sõidab üks inimene

Kuigi lahked rattaomanikud võivad peale enda sõiduriistale mahutada veel ühe või kaks sõitjat, ei tohi seda teha. Ülekoormatud ratas on raskemini juhitav, õnnetuse puhul saab viga rohkem inimesi ja õnnetused ülekoormatud rattaga on sagedasemad juhtuma.

Hea eeskuju tuleb kasuks

Üks võimalus rattakultuuri parandada ja ohutumaks muuta on anda ratturina head eeskuju, täites korralikult liikluseeskirja sätteid.

Õigesti liikleva täiskasvanu eeskuju tähtsust ei saa kuidagi alahinnata. Oma käitumisega loome mudeli lastele ja noortele, kelle maailmapilt alles kujuneb.

Lapsevanema vastutus

 

Kui laps sõidab regulaarselt kodust kooli või mõnd teist kindlat marsruuti, tuleks kasuks, kui lapsevanem sõidaks tee ise läbi, et teha kindlaks, millistes oludes laps liigub. Võib selguda, et lapsel oleks parem valida pisut pikem, kuid rahulikum ja väiksema liiklusega tee.

Oleks ka hea minna ratast igapäevase sõiduvahendina kasutava teismelisega vabal ajal koos sõitma, et näha, millistes kohtades ta käib ja kuidas end tegelikult liikluses ülal peab.

 

Elementaarsed teadmised

 

Päris selge on, et treipingi taha ei saadeta tööle väljaõppeta inimest. Sama loomulik peaks olema elementaarsete teadmiste omandamine liiklusest ja rattasõidust enne teele ja tänavale minekut.

Puudulike teadmistega rattureid on meie liikluses kahjuks liiga palju. Kuigi vanuses 10-15 aastat peab rattasõitjal olema tehtud rattaluba, ei garanteeri ainuüksi loa omamine veel küllaldast teadmistehulka.

Väga harva näeb tänaval käega kavatsetavast pöördest märkuandvaid jalgrattureid, mis tekitab autojuhtides segadust ning suurendab juhtide ja ratturite vahelisi pingeid.

 

Habras tasakaal

 

Vähesed ratturid suudavad jalgrattaga paigal seistes kahel rattal tasakaalu hoida, seepärast on hea endale teadvustada, et ratturi tasakaal on võrreldes autoga hoopis hapram.

Maantee servas sõitvast ratturist mööduvad suured veokid tekitavad väga tugeva õhuvoolu, mis tasakaalu hoidmist veelgi raskendab. Kahjuks ei saa maanteel sõitev rattur alati loota autojuhtide tähelepanelikkusele ja nii maksab alati olla ise võimalikult ettevaatlik. Näiteks peaks kindlasti kandma kaitseprille, mis kaitsevad silmi teel lenduva tolmu ja putukate eest.