Tehniline abimees

Kogus kokku Toivo Õnneleid

 

Rehvide kohta

 

Lamellrehvidega võib sõita aastaringselt (ehkki see pole mõistlik, kuna sooja ilmaga kuluvad lamellrehvid kiiresti ja ei taga piisavalt head haarduvust teekattega).

Naastrehvidega on lubatud osaleda liikluses 15. oktoobrist kuni 31. märtsini. (Erandina võib talviste tee- ja ilmastikuolude esinemise korral naastrehve kasutada 1. oktoobrist kuni 30. aprillini.)

«MS» märgistusega rehvid on kohustuslikud 1. dets. – 1. märts.

 

Rehvide lubatud piirkulumused:

  • B – kategooria suverehvid              1,6 mm
  • B – kategooria talverehvid (M+S)     3,0 mm
  • A – kategooria                             1,0 mm
  • C – kategooria                             1,0 mm
  • D – kategooria                             2,0 mm
  • Kulumismärgise korral nii, et kulumismärgis oleks veel nähtav.

Kerghaagisel ei pea olema talverehvid. Talverehvid peavad olema haagistel, mille registrimass on üle 750 kg - i ning sellisel juhul peavad rehvid olema sama tüüpi, kui vedukautolgi.

 

Rehve kasutada ei tohi, kui:

  • Turvisemustri jääksügavus on alla lubatud normi;
  • Koortikiht on purunenud, mõranenud või on muhud;
  • Koormusindeks, kiirusindeks või muud mõõtmed ei vasta valmistaja nõuetele;
  • Sõiduki all on erinevat tüüpi rehvid (lamell, naast, suverehv, vihmarehv)

 

Rehvi vahetamine:   

1.Peata auto ohutus kohas, lülita sisse ohutuled;

2.Lülita seisupidur ja 1. või tagurpidi käik;

3.Aseta tõkiskingad ühe ratta mõlemale poolele;

4.Vabasta kergelt rattapoldid;

5.Tungi auto üles kuni ratas ei puuduta maad;

6.Vabasta poldid ja vaheta ratas, kinnita poldid;

7.Lase auto tungraualt alla ja pinguta poldid korralikult;

8.Ära unusta tõkiskingi ja muud varustust kokku korjata!

 

Roolisüsteem

 

Roolivõimendi ülesanne:

  • Roolivõimendi võimaldab rooliratast kergemalt pöörata.
  • Aitab säilitada auto juhitavust esirehvi lõhkemisel.
  • Vähendab tee ebatasasustest tekkivaid lööke juhi kätele.

 

Roolisüsteemi võimalikud rikked ja nende põhjused:

  • Auto ei hoia otsesuunda - vale kokkujooks
  • Auto kisub ühele poole - esirataste kaldenurk vajab reguleerimist, rehv tühjeneb, tee on lihtsalt kaldu;
  • Auto pole täpselt juhitav- rooli vabakäik liiga suur;
  • Rooliratas pöördub raskelt - roolivõimendi ei tööta, reduktor vääralt reguleeritud;
  • Rooliratas vibab - esirattad tasakaalustamata, rooliajamis suured lõtkud.

 

Autot kasutada ei tohi, kui:

  • Rooli vabakäik on lubatust suurem (üle 10 ˚);
  • Rooli detailid on tõkestamata ehk splintimata;
  • Esineb jääkdeformatsioone (vardad kõverad, mõrad jne.);
  • Süsteemi ehitust on muudetud kooskõlastamata (ARK-s);
  • Roolivõimendi ei tööta.

 

Auto mootor

 

Auto mootor jaguneb:

 

1. VÄNTMEHHANISM

Väntmehhanism võtab vastu kütuse põlemisel tekkinud rõhu ja muudab kolvi edasi-tagasi liikumise väntvõlli pöörlemiseks

OSAD:

  • kaanega kaetud silinder,
  • kolb koos rõngaste ja sõrmedega,
  • keps ja väntvõll.

 

2. GAASIJAOTUSMEHHANISM

Gaasijaotusmehhanism võimaldab õigel ajal küttesegul pääseda silindritesse ja põlenud gaasidel sealt väljuda

OSAD:

  • nukkvõll,
  • nookurid,
  • klapid.

 

3. ÕLITUSSÜSTEEM

Õlitussüsteem toimetab hõõrduvate pindade vahele õli, et vähendada kulumist ja kuumenemist ning eemale juhtida kulumissaadusi ja põlemisel tekkinud jääkaineid.

OSAD:

  • õlipump koos õlivastuvõtjaga,
  • filter,
  • õlikanalid.

 

4. JAHUTUSSÜSTEEM

Jahutussüsteem eemaldab mootorist liigse soojuse, tagab mootori kiire soojenemise pärast käivitamist ja temperatuuri püsimise igasuguse ilmaga nö töötemperatuuril.    (ca 80-100 kraadi c)

 

5. TOITESÜSTEEM

Toitesüsteemi ülesandeks töösegu valmistamine ja suunamine mootori silindrisse eesmärgiga käivitada mootor. Töösegu koosneb õhust, kütusest, jääkgaasidest ja karterigaasidest.

 

6. SÜÜTESÜSTEEM (BENSIINIMOOTORITEL)

Süütesüsteem tekitab vajalikul hetkel kõrgepinge sädeme, et küttesegu sütiks.

OSAD:

  • katkestijaotur ehk jagaja,
  • süütepool,
  • süüteküünlad.

 

Mõnda veel õlidest:

 

  • Õli peamiseks kvaliteedi näitajaks on viskoossus, ehk tema voolavus.
  • Mida kvaliteetsem on õli, seda vähem muutuvad tema omadused temperatuuri muutudes.

 

KVALITEETI GARANTEERIVAD:

  • Autotootjad ise
  • Sae – society of automotive engineers
  • Api – american petroleum institute

 

Tänapäeva mootoriõlid koosnevad baasõlist ja selle omadusi parandavatest manustest.

Manuste ülesandeks on hoida mootorit puhtana, takistada vaikude ja muude ladestuste teket, aeglustada mootori oksüdeerumist ja vähendada kulumist.

 

MOOTORI PEAMISED ÜLEKUUMENEMISE PÕHJUSED:

  • Termostaatklapi rike
  • Jahutusvedeliku leke
  • Ventilaatori rihma katkemine

 

MOOTORI ÜLEKUUMENEMISE TUNNUSED:

  • Jahutusvedeliku termomeeter näitab ülekuumenemist.
  • Mootori võimsus võib väheneda.
  • Mootoris võib tekkida detonatsioon.

 

Etüleenglükooli alusel valmistatud külmakindlatel jahutusvedelikel:

  • On lekkimisvõime suurem kui veel.
  • Paisuvad temperatuuritõusul rohkem kui vesi.
  • On mürgised.

 

HOIATUS:

  • Ära kunagi vala paisupaaki ääreni täis- soojuspaisumine
  • Ära kunagi ava töösoojal mootoril paisupaagi korki- kuum jahutusvedelik paiskub välja
  • Ära kasuta vett:
    • Külmub
    • Tekitab katlakivi
    • Soodustab korrosiooni teket
    • Puuduvad määrivad omadused

 

KÜTUSTE KOHTA

 

BENSIIN

Võib kasutada vaid valmistaja tehase poolt ettenähtud, või astme võrra kõrgema oktaaniarvuga bensiini.

Oktaaniarv iseloomustab bensiini detonatsioonikindlust. Mida suurem on oktaaniarv, seda vähem kaldub mootor detoneerima.

 

MADALAMA OKTAANIARVUGA BENSIINI KASUTAMINE PÕHJUSTAB:

  • mootori detonatsiooni,
  • kahjustab mootori detaile,
  • mootor käivitub halvemini,
  • mootor ei tööta korralikult tühikäigul.

 

AUTO BENSIINIKULU VÕIB SUURENEDA KUI:

  • auto süüteküünaldest ei tööta kas või üks,
  • õhufilter on ummistunud,
  • sõidetakse rehvidega, milledes on ebapiisav rõhk,
  • sõites kohas, kus on suur veeretakistus (kohev lumi, pori, liiv jne),
  • kasutades katuseraame, -bokse või muud sarnast,
  • sõites järelhaagisega.

 

Katalüüsjärelpõleti (katalüüsmuundur)

Katalüüsjärelepõleti on seade, mis vähendab sisepõlemismootori heitgaasis sisalduvaid kahjulikke saasteaineid neid täiendavalt põletades

 

Mootorist väljuvad:

  • Süsinikmonooksiid e vingugaas (CO)
  • Vesinikühendid (HC)-põlemata kütus ning õli
  • Lämmastikoksiid (NOx)
  • Vääveloksiid (SO²)
  • Tahked osakesed (tahm)

 

Pärast katalüüsmuunduri läbimist väljuvad atmosfäri:

  • süsinikdioksiid (co²)
  • vesi (H²O)
  • lämmastik (N²)
  • hapnik (O²)

 

DIISELKÜTE

Diiselkütuse kasutamisel peab lähtuma valmistaja tehase juhendist.

Meie kliimas peab arvestama ka aastaajaga (talvised ja suvised kütused).

Diislikütuse pihustid lülitatakse pihustamiseks tööle kõrgsurvepumba poolt tekitatud rõhu mõjul.

Kõige sagedamini võib diiselmootori käivitamist mõjutada õhu sattumine mootori toitesüsteemi.

 

MOOTORIT EI TOHI KASUTADA, KUI:

  • Heitgaasi co sisaldus on üle lubatud normi
  • Diiselmootoril tahmasisaldus heitgaasides on üle lubatud normi
  • Kooskõlastamata on muudetud kasutatavat kütuseliiki (bensiinilt gaasile)
  • Toitesüsteem on ebatihe
  • Väljalaske kollektor on ebatihe

 

MÕNED SOOVITUSED:

  • Pea kinni korralise hoolduse graafikust
  • Tangi ainult kvaliteetset kütust
  • Ole kindel, et tangid ettenähtud oktaaniarvuga kütust
  • Ära lisa diislikütusele mootoriõli (võib lisada 2-taktilise mootori õli kuni 1% kütuse kogusest)
  • Kui mootori töös tundub midagi kahtlast, siis pöördu kohe teenendusse (mida kauem rikkega sõidad, seda kallimaks võib kujuneda remont)

 

Mootori ülekoormamise tagajärgedeks võivad olla:

  • Detonatsioon
  • Löökkoormus jõuülekandes
  • Veojõu vähenemine

 

 

SIDUR

 

Siduri otstarve:

Sidur ühendab käigukasti mootoriga ning on mõeldud nende lühiajaliseks lahutamiseks käigu lülitamise ajaks, samuti on sidur jõuülekandesüsteemi kaitsev osa.

VÕIMALIKUD RIKKED, MIS VÕIVAD OHUSTADA LIIKLUST:

  • Sidur libiseb – mootori pöörlemine ei kandu käigukastini
  • Sidur ei lahuta – käigud ei lülitu

 

VEERMIK

Veermiku kaudu toetub auto kere teepinnale

Vedrustus on see osa veermikust, mis võimaldab ratastel kere suhtes liikuda

 

Töökorras peavad olema nii amortisaatorid, kui ka vedrud

Amortisaatorid tagavad auto parema teelpüsivuse (rehvide parem kontakt teepinnaga) ning summutavad auto kere õõtsumist

Vedrud pehmendavad teekattelt saadavaid lööke

Kui vedru on katki, siis see juhitavust ei mõjuta

Juhitavust mõjutab mitte korrasolev amortisaator

 

ELEKTRISÜSTEEM

  • B-kategooria sõidukitel on  valdavalt 12 –  voldise  pingega elektrisüsteem
  • Akult saadakse voolu siis, kui mootor ei tööta, samuti käivitatakse mootor akust saadava voolu abil
  • Koheselt pärast käivitamist peab kõiki tarviteid toitma generaator
  • Aku sisaldab elektrolüüti (väävelhappe ja dest. Vee segu), mis on söövitava toimega.

 

Elektrolüüdi tihedus

  • Täielikult laetud akul on elektrolüüdi tihedus temperatuuril +20˚C 1,28 g/cm³. Sellise tiheduse korral kannatab aku temperatuuri kuni - 67˚C.
  • Täielikult tühjenenuks loetakse aku, kui elektrolüüdi tihedus on langenud 1,15 g/cm³, siis kannatab aku veel -14˚ külma.
  • Elektrolüüdi tiheduse langemisel 1,1 g/cm³ -ni langeb külmataluvus - 7 ˚C.

 

Generaator peab tootma niipalju voolu, et kõik tarvitid oleks võimelised funktsioneerima ning toimuks aku laadimine järgmiseks käivitustsükliks.

Nb! Näidikuteplokis peab kustuma vastav märgutuli!

Laadimisvoolu puudumise põhjused:

  • Generaatoririhma katkemine
  • Kaabelühenduste katkemine
  • Generaatori harjade või kommutaatori kulumine
  • Pingeregulaatori rike