kindlustusest

Liikluskindlustus

Mis on liikluskindlustus?

Liikluskindlustus on kohustuslik kindlustusliik, mille alusel kindlustusselts hüvitab oma kliendi poolt sõidukiga teeliikluses tekitatud kahju. Liikluskindlustus on kohustuslik seetõttu, et ta puudutab meid kõiki liikluses ja sageli liikluses osaleja ei saa ise mõjutada õnnetuse toimumise või ärahoidmise kulgu. On vaja kaitsta kannatajat ja õnnetusse võib sattuda igaüks. Kodanikku tuleb kaitsta iseenda ja teiste eest.

Liikluskindlustusleping tuleb sõlmida kõikide vähemalt kaherattaliste, teel liiklemiseks lubatud mootorsõidukite ja nende haagiste suhtes, millele valmistajatehase poolt lubatud suurim kiirus on üle 15 kilomeetri tunnis ning millel peab olema registreerimismärk.

Miks mul on vaja liikluskindlustust?

  • Liikluskindlustus on kohustuslik kindlustus.
  • Liikluskindlustuse sõlmija kindlustab võimaliku kahju, mida ta sõidukiga liigeldes võib põhjustada teisele osapoolele (näiteks teised sõidukid, inimesed, hooned vms.).
  • Põhjustades oma sõidukiga õnnetuse, ei kata liikluskindlustus mitte Sinu sõidukile, vaid kannatada saanud osapoolele tekkinud kahjud. Sinule kaetakse vaid ravikulud.
  • Liikluskindlustus on tehtud kohustuslikuks, et Sinul endal ei tuleks kanda eelnimetatud kahjusid.
  • Meie aitame Sul valida parima liikluskindlustuse!
  • Kõiki liikluskindlustusalaseid küsimusi reguleerib liikluskindlustuse seadus (LKS).

Mida ma peaksin arvestama sõlmides liikluskindlustuse lepingut?

Kindlustuslepingu saab sõlmida:

  • sõiduki omanik
  • sõiduki registreerimistunnistusele kasutajana märgitud isik
  • volikirja alusel sõidukit kasutama volitatud isik
  • lepingu sõlmimiseks kirjalikult volitatud muu isik

Millist lepingut sõlmida?

Tavaleping - sõlmitakse Eesti registrisse kantud või PROOV numbrimärgiga sõiduki suhtes. Lepingust tulenevalt kohustub klient tasuma kindlustusmakseid ja kindlustusselts kohustub hüvitama kliendi sõidukiga tekitatud kahju. Tavaleping on tähtajatu. Liikluses osalemiseks tavalepingust üksi ei piisa.

Lisaks tuleb osta:

a) tavapoliis - väljastatakse Eesti registrisse kantud sõiduki suhtes sõiduki kasutamiseks Eestis, Euroopa Liidu liikmesriikides ja lepinguriikides (Šveits, Norra, Isaland). Ajutiselt registris oleva sõiduki suhtes saab poliisi väljastada mitte kauemaks kui registris olemise aja lõpuni. Tavapoliisi kindlustusperiood on ühest päevast kuni 12 kuuni

b) roheline kaart - väljastatakse Eesti registrisse kantud sõiduki suhtes sõiduki kasutamiseks välisterritooriumil. Tavalepingu kindlustusvõtjale rohelise kaardi väljastamise eest täiendavat kindlustusmakset ega muud tasu ei küsita.

Palju kohustuslik liikluskindlustus maksab

Millest sõltub liikluskindlustuse makse?

  • sõiduki liigist ja sõiduki kasutamise otstarbest – nt sõiduauto, mootorratas, veoauto (madalamate baasmaksetega on traktorid, mootorrattad ja haagised, kõrgematega on taksod ja veoautod, millega veetakse ohtlikke veoseid);
  • sõiduki arvelolekukohast – sõiduki registreerimistunnistusele kantud omaniku aadress või sõiduki kasutamisel rendilepingu alusel rendilepingule kantud rentniku (vastutava kasutaja) aadress;
  • sõiduki tehnilistest omadustest – mootori võimsus (kw), veoautodel ja haagistel registrimass ning bussidel kohtade arv (mida väiksem on sõiduki mootori võimsus, registrimass või bussi kohtade arv, seda odavam on selle kindlustamine);
  • kahjuajaloost;
  • juhi staažist või vanusest (mitte kõikides kindlustusseltsides) jne;

Millised on kindlustuskatte võimalused?

  • Kohustusliku liikluskindlustustusega kindlustate oma vastutuse teiste liiklejate ees. Liikluskindlustus katab ka Teie poolt teeäärsetele rajatistele ning liiklusmärkidele põhjustatud kahjud. Vastavalt Liikluskindlustuse seadusele hüvitab kindlustusandja ka liiklusõnnetuses süüdi oleva sõidukijuhi ravikulud.
  • Kindlustamisele kuulub vähemalt kaherattaline mootorsõiduk ja selle haagis, mille valmistajatehase poolt lubatud suurim kiirus on üle 15 kilomeetri tunnis ja millel peab olema registreerimismärk. Eelnimetatud sõidukina käsitatakse ka trammi, trollibussi ja nende haagiseid.

Kuidas hüvitatakse kahju

Tavalepingu alusel hüvitatakse Eestis, EL liikmesriigis, lepinguriigis ning poliisi vastava märke olemasolu korral ka teistes riikides tekitatud liikluskahju.


Liiklusõnnetuses on kaks osapoolt - süüdlane ja kannatanu. Süüdlase kindlustusselts hüvitab liiklusõnnetuses kannatanule tekkinud kahju. Süüdlasele varakahju ei hüvitata. Liiklusõnnetuse tekitajale hüvitatakse ainult ravikulud.

Liikluskahju koosneb isikukahjust ja varakahjust. Liikluskahju makstakse välja tegeliku kahju ulatuses, kuid ületamata Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirmäära. Isikukahju hüvitamise piirmäär on 2,5 ning varakahju 10,5 miljonit eurot. Mittevaraline kahju (isikukahjuga seotud valu ja vaev) 640 eurot. Kui tegelik kahju ületab kehtestatud piirmäära on kannatanul õigus vahe süüdlaselt sisse nõuda

Kus kehtib liikluskindlustus?

Kui lepingu alusel on väljastatud tavapoliis, siis kindlustuskaitse kehtib Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikides ja Sveitsis.

NB! Et tavapoliis on ainult eestikeelne, siis on soovitav Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikidesse sõites omada siiski rohelist kaarti.

Rohelise kaardi puhul kehtib kindlustuskaitse vastavalt rohelisel kaardil märgitule, kas

· Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikides ja Sveitsis või

· kõikides rohelise kaardi riikides.

St, et roheline kaart on kohustuslik, kui sõidetakse riiki, mis pole EL liikmesriik ega Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik.

Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigid käesoleval hetkel on: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari.

Rohelise kaardi riigid käesoleval hetkel on: Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigid ja Albaania, Andorra, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Iisrael, Iraan, Makedoonia, Maroko, Moldova, Montenegro, Serbia, Sveits, Tuneesia, Türgi, Ukraina, Valgevene, Venemaa (alates 01.01.2009).

NB! Liikluskindlustuse kahjujuhtumile ja sellest tulenevale kahjunõudele rakendatakse kahjujuhtumi toimumiskoha riigi õigust. Kahju hüvitatakse kahjujuhtumi toimumiskoha riigi seadustes sätestatud ulatuses ja korras. Seega kindlustuskaitse sisu ja ulatus on erinevates riikides erinev.

Mida teha, kui sõidukit ajutiselt ei kasuta?

Kindlustamisele kuuluva sõiduki suhtes peab igal ajal olema kehtiv liikluskindlustuse leping. Liikluses osalemiseks peab sõiduki suhtes olema kehtiv poliis.

Kui sõidukit teeliikluses ajutiselt ei kasutata, siis tuleks leping muuta maksevabaks.

Maksevaba leping tähendab, et leping kehtib, kuid kindlustusvõtjal ei ole kindlustusmakse tasumise kohustust. Lepingu maksevabal perioodil ei saa olla kehtivat poliisi.

Samuti saab lepingu sõlmimisel muuta lepingu koheselt maksevabaks. Lepingu maksevaba perioodi eest kindlustusmakseid tasuda ei tule.

Leping on maksevaba, kui:

  • leping on muudetud maksevabaks kindlustusvõtja sooviavalduse alusel (avaldus.doc)
  • pideva maksekohustuseta lepingu alusel väljastatud poliisi kindlustusperiood on lõppenud ja järgmiseks perioodiks ei ole väljastatud poliisi.

Samuti on võimalik sõiduk ajutiselt liiklusregistrist kustutada.

Kuidas muuta lepingut maksevabaks?

Piirangud lepingu maksevabaks muutmisel

· Maksevabaks ei muudeta lepingut, kui vastava sooviavalduse esitab isik, kellele selleks õigust ei ole. Näiteks olukord, kus sõiduk on võõrandatud ja maksevabaks muutmise taotluse esitab sõiduki eelmine omanik. Kui kindlustusandja on teadlik sõiduki võõrandamisest, siis ei muudeta eelkirjeldatud juhul lepingut maksevabaks ka siis, kui sõiduki omanik on veel kindlustuslepingu andmetes kindlustusvõtja.

· Kindlustusvõtja esindaja volitusi lepingu maksevabaks muutmisel on piiratud ja kindlustusandja on sellest teadlik. Näiteks mõne liisingettevõtte sõidukite puhul ei ole lepingu sõlmimisel kindlustusvõtjat esindanud isikul (näiteks vastutaval kasutajal) õigust esindada kindlustusvõtjat lepingu maksevabaks muutmisel. Sel juhul peaks lepingu maksevabaks muutmise sooviavalduse esitama kindlustusvõtja ehk liisingettevõte ise või liisingettevõte esitab kinnituse, et vastava lepingu maksevabaks muutmine on lubatud.

· Lepingut ei ole võimalik muuta maksevabaks tagantjärgi.

Millised tagajärjed võivad olla sõiduki kasutamisel teeliikluses ilma poliisita?

Kui kindlustusvõtja osaleb sõidukiga liikluses maksevabal perioodil (st puudub kehtiv poliis), siis on kindlustusandjal õigus nõuda maksevaba perioodi eest kolmekordset kindlustusmakset.

Kui samal perioodil põhjustatakse liikluskahju, siis on kindlustusandjal õigus sisse nõuda kuuekordne kindlustusmakse või tagasi nõuda makstud hüvitis ja kahju käsitlemise kulu.

Lisaks ülaltoodule on politseil õigus määrata seaduses ettenähtud rahatrahv sõiduki juhile, kui sõiduk osaleb teeliikluses kindlustuslepingu maksevabal perioodil.

Näiteks rahatrahv kehtiva poliisita sõiduki juhtimise eest on kuni 100 trahviühikut (LKS § 66-1)

Arvestada tuleb ka, et sõiduk ei saa läbida tehnoülevaatust, kui ei ole kehtivat kindlustuspoliisi.

Allikas: http://www.kindlustusest.ee/info/vehicle_personal/8