Peale õnnetust

Käitumine vahetult peale liiklusõnnetust.

Peatumine:

  • Liiklusõnnetuses osalenud juht peab peatuma võimalikult kiiresti, põhjustamata sellega lisaohtu (vältida tuleb väga järsku pidurdust või muud ootamatut manöövrit, kui see ei ole vajalik ohu vältimiseks)
  • Ka juhul kui te ei ole kindlad kas teie osalesite liiklusõnnetuses (nt kontaktitu liiklusõnnetus, kerge kontaktiga õnnetus parklas vms) tuleb seisma jääda ja selles veenduda.
  • Ka tiheda liikluse korral ei ole õige kohe peale liiklusõnnetust teed vabastada (tee äärde sõita). Eelnevalt tuleb veenduda, et LÕ asjaolud on selged.

 

Edasise ohu vältimine:

  • Võimalikult kiiresti peab lülitama sisse ohutuled (õige lülitamine: ohutulesid kasutatakse koos gabariidituledega)
  • Kui ohutulesid ei ole või kui nähtavus on halb (ilmast või muudest põhjustest tingituna on nähtavus alla 300m) või piiratud (kurvidest, teeharjadest või muudest takistustest põhjustatud nähtavuse vähenemine, selliselt et lubatud suurima kiirusega sõitmine võib olla ohtlik) tuleb teele panna ohukolmnurk. Ohukolmnurk pannakse asulas vähemalt 25m kaugusele ja asulast väljas vähemalt 50 m kaugusele autodest, suurema ohu suunas. Oluline ei ole jälgida mitte meetreid, vaid seda et ohukolmnurk annaks infot õigeaegselt ja teistel juhtudel oleks võimalik ohtu vältida.
  • Ohutuse kindlustamisega tuleb eriti põhjalikult arvestada asulavälisel sõiduteel, kus on tegemist suure sõidukiirusega ja politsei kohaletulekuks võib kuluda rohkem aega. Sündmuskoht on soovitav piirata käepäraste vahenditega. Inimeste olemasolul võib kasutada nende abi lähenevate juhtide hoiatamiseks ja suunamiseks, kuid ohutus peab olema tagatud (helkurid jms.).

 

Abi kutsumine

  • Kui liiklusõnnetuses on kannatanuid, siis  peab juht kutsuma hädaabi telefonilt 112 ning andma abivajajatele esmaabi. Hädaabisse helistades:
    a) teatage võimalikult kiiresti ja selgelt, mis on juhtunud, kus see juhtus ning kes helistab;
    b) jääge rahulikuks ja vastake esitatud lisaküsimustele;
    c) ärge lõpetage kõnet enne, kui te selleks loa olete saanud.
    d) Kui te ei ole esmaabi andmises kuigi kogenud (nt arst, med.õde vms) siis on soovitatav ka esmaabi vajadus päästeametiga kooskõlastada. Asustatud piirkondades saabub kiirabi lühikese aja jooksul ning teie sekkumine võib rohkem kahju kui kasu tuua. Eesmärgiks on stabiliseerida vigastatu seisukord. Ka muul viisil vigastatute abistamisel lähtuge päästeametist saadavatest korraldustest.
  • Päästeteenistust tuleb teavitada ka juhul kui vigastatuid ei olnud, kuid edasist liiklejate või keskkonna ohutust ei suudeta iseseisvalt tagada.

 

     Liikluskindlustuse fond    

             

JÄTA MEELDE OLULINE KÄITUMISE JÄRJEKORD:

 

  1. Muretse oma autosse blankett “Teade liiklusõnnetusest”.
  2. Kui blanketti pole, tee ise dokument paberil.
  3. Kui vigastatuid pole, dokumendid on korras, juhid kained ning süüdlane selge, jäta politsei kutsumata – LE nõuete rikkujat peab politsei karistama.
  4. Dokumendid täida kohe sündmuskohal, süüdlane võib hiljem oma ütlustest taganeda. Ära liiguta sõidukit enne paigast, kui sa oled saanud süüdlase allkirja.
  5. Blanketi originaal jääb kannatanu kätte, see tuleks koos viia süüdlase kindlustusseltsi.
  6. Kui on vigastatuid, on erimeelsusi või teine osapool on ebakaine, kutsu kindlasti politsei ja vajadusel kiirabi. Ise ära vigastatuid haiglasse hakka transportima, las seda teeb kiirabi.

 

     Päästeteenistuse nõuanded