Motomatka ABC

 

Motomatka ABC

Vastab Kalle Kindel

Mida peaks motomatkaja arvestama enda heaolu ja ka sikkli heaolu vaatenurgast reisile minnes või reisil olles?

Väga palju oleneb siin sellest, millist stiili matka tahad ette võtta ja mis tüüpi tsikkel sul on. Mina ise pole väga läbi pori ja liiva punnitand(kavatsen ka seda lünka täitma hakata), niisii võin jagada paar arvamust, kogemust siledama, ehk siis asfaldi matka kohta.

Ja jällegi oleneb palju sellest, kui suured on vahendid, mis on võimalik mängu panna. Tahmisest niipalju, et kui aasta oli 96 vist ja mina tahtsin niiväga sõita ka kodust kaugemale, ei julgend mina kelleltki midagi küsida... võtsin siis oma 638, veidi asju ja sõitsin üksi Soomet avastama. Reis tuli hea ja kogemused seda väärtuslikumad, et need avastasin mina ise.

Sealt peale pakun välja oma esimese kogemuse tsikli juures, mis tunduvalt enda heaolu parandab. Nimelt oleks see tuuleklaas, sest kui end ratas päris naked, või klaas madal, siis siin saaks asja paljugi mugavamaks korraldada. Kui ratas on naked, siis on veidi lihtsam kõik ise teha, sest juba valmis gondli madalavõitu klaasi on veidi keerulisem järgi aidata. Aga peale oma esimest veidi pikemat reisi oli mul kange tahtmine jaffile klaas ette saada. Mina tegin tookord sammu, mille peale mäletan väga hästi kuidas paljud sõrme meelekohas keerutasin..ehk ma ostsin kogu komplekti. Oli see selline Polyvelli komlekt ja hea kõrge klaas. Selle klaasiga paranes mugavus minu jaoks väga oluliselt. Juba varsti sai mulle selgeks, et üks oluline asi klaasi juures on kõrgus.

Sellest ajas saadik olen klaasi kõrguseks sättinud nii, et selle ülemine serv ulatub mulle täpselt nina kõrgusele, ehk siis sõidu ajal vaatan sellest napilt üle. Loomulikult võib klaasi teha ise. Igatahes minu jaff muutus tänu klaasile tunduvalt mugavamaks. Müra vähem, pinge kaelale kordi väiksem, kiivriklaas puhtam. Ühesõnaga selline mugavuse küsimus, ehk siis kui keegi leiab, et tema ratas klaasiga nii kole välja näeb, siis ainult selle pärast ei tohiks küll püha üritust pooleli jätta.

Tsikkel üldiselt: jätame siinkohal tsikli margi ja tüübi körvale ja vaataks korraks lihtsalt seda, mida võiks tsikli ja enda heaolu huvides silmas pidada. Ehk siis kui oled otsustand, et selle just selle tsikliga ma lähen, siis soovitan mina teha üks topelt Tartu Tallinn ots näiteks...ja seda järjest ühe päeva sees ja tsikkle hevilt koormatud. Sealt tulnud, saad juba mõndagi aimu. Kas väsivad käed, kas kael haige, kuda selg, kuda amordid sinu jaoks töötavad jne. Sealt siis saab juba edasi tegutseda, kas tõsta käte asendit ja keha asendit vähe püstisemaks, kas äkki jalad liiga taga kõveras jne.

 

 

Kui sõiduasend enda jaoks paika hakkab saama, siis tuleks endalt küsida, kui hästi ma seda ratast yldse tunnen. Ehk siis hea oleks teha reisi tsikliga, millest ise kätega üle on käidud.

Ja kui arvata, et tsikkel on muidu heas korras ja suuteline planeeritud maa läbima, ilma et vahepeal käsi väga õliseks oleks vaja teha, võiks siiski pöörata tähelepanu just enne minekut paarile asjale.

Kui ratas on ketiveoga, tasuks siin olla tähelepanelik ja kriitiline. Minu soovitus on siin investeerida niipalju kui vähegi võimalik ja se jutt käib ka mitte ainult "lääne" rataste kohta. Kui kunagi avastasin oma 9000 km sõitnud jaffil et orig ketil on järjest 16 ketirulli puruks ja seda väikse koormaga sõidul, oli mul selge, et sellist ketti mina enam ei taha. Seesama kett maksis aastal 96 lõpp poes 60 eeki. Otsustasin teha investeeringu ja ostsin keti, mis maksis tookord miski 350(kahjuks ei mäleta mis tootja poolt see valmistatud oli) Igatahes tasus see minu jaoks end ära..kuna 30000 km hiljem oli kett veel heas korras.

Enda heaolu ja tervise huvides soovitaks kriitiliselt üle vaadata ka pidurid(eriti), rehvid, rolilaagrid, valguspark, laadimineja elekter üldiselt Mootori poolt ma siin hetkel väga ei puuduta, kuna siin üheseid soovitusi on raske jagada, rohkem kui et võimalikult palju tuleks enda tsiklit tunda. Ja mitte ainult seda, et ise kõike tead ja teha oskad, vaid seda et enne oleks keegi veidigi tutvunud mootori seisundiga. Siin oleks väga abiks, kui enne pikemat matka oleks omanik selle rattaga läbinud paartuhat km kodust mitte väga kaugetel teedel. Et kõik tsikli omapärad, hääled ja käitumised selgeks teha.

Väga oluline on ka see, kas sõidad üksi, või on sul ka reisija taga, sest näiteks juba varustuse pakkimine ja ruum tsikli peal üldse on sellest vägagi kinni ju.

Ehk siis kui tsikkel on olemas ja sellega juba veidi sisse harjutud, hooldused tehtud ja tunne, et peale 500 km jutti on hea olla, siis võiks vaadata ringi varustuse ja selle paigutamise koha pealt.

Mida peaks motomatkaja arvestama enda heaolu ja ka sikkli heaolu vaatenurgast reisile minnes või reisil olles?

Ära lase tsiklit silmist! Kui kambakesi matkate, siis keegi peaks jääma alati tsikleid valvama, eriti kui asjad seal peal on, samal ajal kui muud turismiobjekte mööda kolavad. Pädeb eriti idabloki ja pika tsikli(varguste)kultuuriga maades. Alternatiiv on valvega parkla.

Mis on tähtsamad asjad, mida tingimata kaasa peab võtma?

Pass ja krediitkaart või paar :)) Väga oluline on pädev teede kaart. Heal kaardil on peal kõik teed, maksulistest kiirteedest kuni suvalise kitserajani, samuti kämpingud. Piisavalt hea kaart on olnud Shell Euroatlas, mille eelneva aasta trükki on allahinnatuna levitatud Eesti Shell-tanklates umbes 150 kr hinnaga. Kaardi jaoks kileaknaga tasku paagi peal ei ole kohustuslik, küll aga tuleb arvestada, et kaardi lugemine sõidu pealt ei õnnestu. Parim variant on, kui kaarti loeb tagaistuja, selline tegevus leevendab tõhusalt ka tema muidu pealetükkivat igavust.

 

Kus kohas vajalikke dokumente-raha jm paerimajandust hoida?

Ikka ihu ligi :) Vargakindlaimaks tuleb lugeda kaelas käivat rahakotti, mis omakorda üleriiete alla peidet.

Mis sikkli remonditarvetest ja parandus/vahetus detailidest kaasas peaks olema?

Kambas peaks olema 1 komplekt rehviparandamise abinõud. Oluline on ka trosside remondikomplekt. Korralik tööriistavalik kamba peale kokku, seda igale tsiklile ideaalkomplektsuses ei ole tarvis. Väike tester elektrivigade otsimiseks. Liitrike mootorisse sobivat õli ei tee ka paha, kui liikuda sellistes maades kus õli saadavus võib olla probleem.

Kas välismaal saab/võib loota ka service't?

Loota võib ja saada ka, aga hästi ettevalmistatud matk üldiselt seda ei vaja. Ja see on ehk ka väljaspool matka rahalist büdzetti? Üldiselt 6-7 tuhat km ringi kannatab sõita õlivahetuseta.

Kas turvalisuse mõttes tasub tingimata minna mitme sikliga reisile või on see "võõras riigis üksi kaherattalisega" turvateema ülevõimendatud kuulujutt?

Euroopas ei usu tekkivat turvalisusega probleemi. Küll aga on seltsis lõbusam :)

Telkimis/kämpimis-võimalused tsiklistidele välismaal jne.

Kämpas on tihti majanduslikult mõttekam võtta telgiplatsi asemel putka (ratastel või ka mitte), eriti kui seltskond suurem. Metsik telkimine tuleb kõne alla eelkõige idabloki maades, kuid sealsetes kuurortpiirkondades pole lubatud/ruumi. Lääne-maades on kõik maa kellegi oma, sestap metsik telkimine on keerukam, kuigi mitte lausvõimatu.

Muud: seltskonnaga sõites kvaliteetne raadioside on oluline tegur. Telefonitsi eksinule teed juhatada võib olla üpris kulukas... Ühel tsiklil kahekesi sõites on intercom väga asjaks, mõlemad märkavad siis sõidul tunduvalt rohkem teeäärset huvitavat. Ja need omavahelised teemadki... :P :))