Täiskasvanutele

 Teksti autorid:

Ilmar Part - Ühendus Jalgrattalinn Tartu, linnavalitsuse jalgrattaliikluse töörühma liige

Toivo Õnneleid – Autokool „Selge“ liiklusõpetaja      

  

1.    Mis põhjusel jalgrattaga sõita?

 

  • Jalgratas, kui transpordivahend.
  • Jalgratas, kui vaba aja veetmise vahend.
  • Jalgratas, kui spordivahend.

 

2.    Ettevalmistused sõiduks

 

2.1. Jalgratta sõidueelne kontroll

 

Jalgratta sõidueelne kontroll hõlmab kogu jalgratta ülevaatust – pidurid, rehvid, juhtraua kinnitus, helkurid ja tuled (nende puhtus ja töökorras olek), kõikide detailide kinnitus.

 

2.2. Sadula kõrguse reguleerimine

 

Sadul peaks jääma umbes 5 cm tahapoole keskjooksu läbivast vertikaalsest joonest.

Sadul ja lenks umbes samal kõrgusel.

Sadul peaks olema nii kõrgel, et kui kand on pedaalil alumises asendis, siis jalg on peaaegu sirge.

Võib ka reguleerida selliselt, et istudes sadulal peavad mõlema jala varbad ulatuma teepinnale. Algajal võib olla sadul madalamal, et saaks paremini jalad maha panna.

 

2.3  Varustus linnas sõitmiseks

 

  • Erilisi riideid pole vaja – pigem heledamad kui tumedamad.
  • Vihmariided (hingavad).
  • Talvel kindad ja soojad püksid.
  • Helkurid (ümber jala ja käe), parim on helkurvest.
  • Korv.
  • Pakiraam.
  • Poritiivad (ja -lapatsid).
  • Lukk.
  • Kiiver - aitab pead kaitsta väiksemate löökide puhul, aga ära oota sellelt rohkemat (samas võib ka juba väike löök põhjustada tõsise trauma). NB! Kuni 16-aastasel jalgratturil on kiiver kohustuslik.

 

Pea meeles, et õnnetuste ennetamine on palju olulisem!

 

2.4. Varustus vaba aja sõitudel

Vaba aja veetmisel ei ole samuti erivarustuse omamine hädavajalik, kuid hea sõiduvarustus teeb sõitmise mugavamaks. Jalgratturi sõiduvarustuse hulka kuuluvad spetsiaalsed pehmendatud jalgevahega sõidupüksid, tuulekindel aga hingav sõidusärk, spetsiaalsed pehmendustega sõidukindad ning kaitseprillid.

 

 

 

2.5. Jalgratta tehniline varustus ja nõuded

 

Jalgrattal ja pisimopeedil peab olema:

 

1) töökorras pidur ja signaalkell;

2) ees valge ja taga punane ning vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane või valge helkur.

3) Jalgrattal peab põlema pimeda ajal või halva nähtavuse korral sõites ees valge ja taga punane tuli.

 

Kaherattalise jalgratta suurim lubatud laius on 0,8 meetrit ning kolme ja enama rataste arvuga jalgratta suurim lubatud laius on 1,25 meetrit. Jalgrattaga võib vedada üheteljelist kuni 50 kilogrammise täismassiga jalgrattahaagist.

 

3.    Sõitmine koos teiste sõidukitega

 

Rattaga on võimalik sõita ohutult nii kõnniteel, jalgrattateel (koos jälakäijatega) kui ka sõiduteel (koos teiste sõidukitega) – vahe on sõitmise sujuvuses ja kiiruses.

 

Näe, ole nähtav, suhtle teiste liiklejatega.

 

3.1. Liikluse ja oma ümbruse jälgimine

Rattur peab olema kogu aeg teadlik sellest, mis tema ümber toimub (ees, külgedel ja taga). On vaja jälgida:

  • teepinda võimalikult kaugele ette, et õigeaegselt märgata löökauke, kaevukaasi ja reste, takistusi, jääd jne;
  • teiste liiklejate, sh jalakäijate liikumisi ning ohte nagu pargitud sõidukid, pimedaid kurvid jne;
  • liiklusmärke ja teekattemärgistust;
  • pargitud autode sees toimuvat, et olla valmis ukse avamiseks või sõiduki äkiliseks minema sõiduks;
  • silmsideme loomise vajadust teiste juhtidega, kellega liikumisteed võivad ristuda.

 

3.2. Üle õla selja taha vaatamine

Rattur peab oskama vaadata üle õla selja taha nii, et tema sõidutrajektoor ei muutuks.

Vahetult enne manöövrit on alati vaja korraks vaadata selja taha – üle selle õla kuhu poole pöörad. Muidu tuleks umbes iga 5 sekundi tagant kontrollida, mis selja taga toimub.

Pikemalt (umbes 1 sekund) on vaja vaadata siis, kui planeerid manöövrit ja on vaja täielikku ülevaadet sellest, mis selja taga liikluses toimub – selleks võib ühe käega lenkstangist lahti lasta ja kogu ülakeha pöörata.

Veel pikemalt on vahel vaja otsa vaadata tagant tulevale juhile, et temaga manöövri tegemise osas kokkuleppele jõuda (üle paari sekundi ei ole tavaliselt võimalik). Ainult kuulamisele lootma jääda ei tohiks.

 

 

 

3.3. Asukoht teel

           

Oluline mõiste: liiklusvoog (sõidurida)

Liiklusvoog või sõidurida on sõidukite rivi tänaval, mis võib kulgeda mööda sõidurada, aga ei pruugi, näiteks juhul kui sõidurajal on takistus ja tee on piisavalt lai, et sõidukid saavad teisele sõidurajale põigates sellest mööduda. Liiklusvoog koosneb sõidukitest ja nende mõjualast. Selle laius on sõiduki laius pluss see ruum mida juht tajub, selleks et ohutult liikumatust objektist mööduda – see külgmine ruum sõltub sõiduki sõidukiirusest.

 

Kitsal tänaval (alla 3m) on rattur automaatselt osa liiklusvoost – kiirem liikleja peab sõidureast väljuma selleks, et möödasõitu (möödumist või ümberpõiget) sooritada.

 

Laial tänaval (üle 4m) moodustab rattur eraldi liiklusvoo – kiiremad liiklejad saavad mööda sõita (mööduda) oma sõidureast lahkumata.

 

Keskmise laiusega tänav (3–4m) on kõige keerulisem – rattur peab aru saama, kas ta on osa üldisest liiklusvoost või mitte. Kui ta ei ole osa üldisest liiklusvoost, siis peab jälgima, et talle jääb ohutult sõitmiseks piisavalt ruumi.

 

Asukoht teel on oluline mitmel põhjusel:

  • sinu nähtavus teiste liiklejate jaoks - kas sa oled seal, kuhu teised liiklejad eelkõige vaatavad;
  • sinu enda vaateväli – kui hästi sa teisi liiklejaid ja ohte näed;
  • turvalisuse puhver või eksimise ruum – kui palju on sul manööverdamiseks ruumi kui juhtub midagi ootamatut;
  • sinu kavatsused märguandmiseks teistele liiklejatele – eriti oluline ristmikel;
  • ohtlike manöövrite tõkestamine teiste liiklejate poolt.

           

Primaarne asukoht sõites teel

See on asend liiklusvoo sees. Sekundaarne asukoht sõites teel on sellest väljas – tavaliselt liiklusvoost paremal. Rattur peaks tavaliselt sõitma primaarasukohas – sekundaarasukohas sõidetakse selleks, et lubada kiiremaid liiklejaid mööda, aga ainult siis, kui see on ohutu. Sekundaarasukohas sõites tekitab jalgrattur tegelikult oma enda liiklusvoo. Tavaliselt annavad teised sõidukijuhid jalgratturile vähemalt sama palju ruumi kui rattur endale ise (kuni äärekivini) jätab. See ruum on turvalisuse puhver või eksimise ruum. See on ruum, mis ratturile jääb manööverdamiseks - juhul kui juhtub midagi ootamatut.

 

Millal on oluline sõita primaarasukohas?

  • Pargitud autost möödudes;
  • lähenedes ja ületades ristmikku;
  • peatunud sõidukite rivis;
  • kui ees on pime kurv või tee kitsenemine.

           

Kui primaarasukohas sõites tekib sinu taha pikk sõidukite rivi, aga tee on liiga kitsas, et saaksid sekundaarasukohas sõites need ohutult mööda lasta, siis on parem ja ohutum seisma jääda ja sõidukid mööda lasta.

           

 

Kuidas liikuda sekundaarasukohast primaarasukohta?

 

Kui sul on vaja vahetada asukohta teel, siis tee seda alati pigem varem kui hiljem. Ette planeerimine on kõige tõhusam viis, kuidas konflikte teiste liiklejatega vältida.

 

Vaata üle õla, et kontrollida olukorda. Kui kedagi ei tule, siis liigu lihtsalt välja primaarsesse asukohta teel. Kui on teisi sõidukeid tagant tulemas, siis on vaja otsustada, kas lasta need mööda või üritada nende vahele manööverdada. See otsus sõltub sellest, kas tegemist on ühe või mitme sõidukiga ja kui palju sul endal veel aega on. Üle õla vaatamine on sageli piisav märguanne tagant tulijale, et sa soovid liiklusvooga ühineda. Ürita saavutada silmsidet või kuula mootori hääle järgi, kas sõidukijuht aeglustab. Võid prooviks liikuda natuke kaugemale välja ja siis vaadata, kas sõidukijuht laseb sind vahele või mitte. Võid ka käega märku anda. Kui oled endale jätnud piisavalt aega ja ruumi, siis pole tähtis, kas esimene sõidukijuht laseb sind vahele või mitte. Liigu sujuvalt järjest kaugemale välja kuni keegi mõistab, et oled osa liiklusvoost ja aeglustab, et sind vahele lasta.

 

4.    PRAKTILISED HARJUTUSED

 

4.1. Praktilised harjutused platsil

  1. Üle õla seljataha vaatamine, et veenduda, mis selja taga liikluses toimub, hoides samal ajal otsesõidujoont. Tahavaatamine tähendab kiirpilku, aga ka pikemat vaatamist (lastes ühe käega lenksust lahti). Seda peab harjutama.
  2. Ühe käega sõitmine, et suunamärguannet näidata. Kuidas samal ajal pidurdada?
  3. Äkkpidurdus.

 

4.2. Praktilised harjutused tänaval

  1. Sõitmine liiklusvoos kitsastel tänavatel.
  2. Pargitud autodest möödumine.
  3. Võrdsete teede ristmik (pöörded).
  4. Ohtude identifitseerimine ja minimaliseerimine väikesel tänaval.
  5. Suuna näitamine.
  6. Piisav turvalisuse puhver.
  7. Ümberreastumine vasakpöördeks.
  8. Vasakpööre valgusfooriga ristmikul.

 

Ole nähtav ja sõida nähtavalt (riietus, tuled ja asukoht teel)!

Ära üllata teisi liiklejaid, sõida liiklusreeglite järgi ja näita suunda!

Ole alati valmis võimaluseks, et teine sõidukijuht ei ole sind märganud!

Ole viisakas teiste liiklejate suhtes (see on vastastikune)!

 

 

5.    Marsruudi valimine

 

Vaata kaardilt, milline on kõige otsem tee.

Arvesta ka tõusude ja langustega.

Jaga enda jaoks marsruudid kolmeks tüübiks:

  • tiheda liiklusega tänavad,
  • kõrvaltänavad,
  • jalakäijatega ühised teed.

 

Proovi iga tüübi põhjal marsruut paika panna – siis on sul võimalik valida ja kombineerida.

Oluline on ka sujuvus (ristmike ja peatuste arv) – pikem, aga sujuvam marsruut võib olla tegelikult kiirem kui lühem marsruut.

 

Pea meeles:

  • rahustatud liiklusega tänavad, mis on autoga sõites ebamugavad, ei ole ratturi jaoks tavaliselt takistuseks.
  • rattaga saab sageli teekonda lõigata sealt, kus autoga ei saa.

 

Nende marsruutide põhjal saad teha valikuid vastavalt sõidueesmärgile, teeoludele, ilmale, kellaajale, liiklusele, oma tujule, oskustele jne.

 

Kasvata sõiduoskusi ja kogemsi järkjärgult. Alusta hõreda liiklusega kõrvaltänavatest.

 

Rattasõitu hõlbustavad liikluslahendused

  • Tartus on enamus rattateid ühised jalakäijatega ja ohutu sõidukiirus on siin üsna madal (äärekivid, jalakäijad, koerad, lapsed, ristumised kõrvaltänavatega, teeandmiskohustused).
  • Jalgrattarajad sõiduteedel sobivad kiireks ja sujuvaks sõiduks, aga ettevaatlik tuleb olla sõidutee ja rattaraja ühinemisel ja lahknemisel ning vasakpöördel.
  • Ühesuunalise tänavad, kus ratturil on lubatud sõita vastassuunas (Ülikooli, Baeri, Vallikraavi, Õnne jne.) aitavad rattureid, kuid arvestama peab võimalike ohtudega, mis lähtuvad vastassuunaliiklusest. Autojuhid sageli ei arvesta jalgratturi ruumivajadusega ja satuvad jalgrattarajale, jalgratturil aga on võimatu ohutult kõrvale põigata, sest äärekivi lahutab jalgrattarada kõnniteest. Sellistel juhtudel on laupkokkupõrge väga tõenäoline. Abiks on enda paremini nähtavaks muutmine (näiteks helkurvest).

 

MÜÜT: Kui oleks rohkem rattateid, küll ma siis ka rattaga sõidaks.

 

Igapäevasõitmist jalakäijatega jagatud rattateed väga oluliselt ei hõlbusta ja põhiliseks liikumisruumiks ratturite jaoks jääb ikkagi sõiduteede võrk. Näiteks Kesk tänava puhul hõlbustab rattaliiklust peamiselt hoopis see, et Kesk tänav muudeti peateeks, mitte see, et ehitati jalgrattatee.

 

6.    Sõitmine pimedas.

 

 

Jalgrattaga on pimedas sõitmine alati ohtlikum kui valgel ajal. Seetõttu peab jalgrattur tegema kõik endast sõltuva, et tagada enda ja teiste liiklejate ohutus.

 

Mõned näpunäited selleks:

  • kasuta kindlasti ees valget ja taga punast tuld;
  • ole kindel, et jalgrattal on olemas helkurid nii ees, taga, kui ka külgedel;
  • kasuta eredavärvilist riietust või veel parem – helkurvesti;
  • sõida mõõduka kiirusega;
  • pea kinni liikluseeskirjast ja paikne sõiduteel õigesti.

 

Pimedas sõitmisel tuleb arvestada kahe teguriga: esiteks tuleb ennast teha võimalikult hästi nähtavaks autojuhtidele ja teiseks tuleb valgustada teed nii, et jalgrattur ka ise näeks teel olevaid ohte. Enda nähtavaks muutmisel tuleb kindlasti kasutada sisselülitatud tulesid. Parimad valgustusseadmed on led (diood) valgustid, mis on suure valgusjõuga, autojuhtidele hästi nähtavad juba kaugelt ja nad on väikse voolutarbivusega. Teiseks asendamatuks vahendiks enda nähtavamaks muutmisel on helkurvest. Helkurvest on parim turvavahend nii päevasel ajal, kui ka pimedas sõitmisel.

 

Pimedas sõitmise teine probleem on enda nägemisulatus. Pimedas varitsevad jalgratturit samasugused ohud nagu päevalgi, me lihtsalt ei näe neid. Ka kõige tavalisemad takistused teel nagu löökaugud või maaslebavad esemed võivad jääda märkamatuks, sest jalgratta valgustusseadmed ei ole kunagi piisava valgusjõuga, et jalgrattur võiks õigeaegselt ohtu märgata.

 

Kui vähegi võimalik, võiks loobuda pimedas jalgrattaga sõitmisest. Kui aga sõitmine pimedas on möödapääsmatu, siis täida eelpool loetletud nõudeid: lülita põlema tuled, vajadusel puhasta porist ja tolmust tule klaasid ja helkurid, pane selga helkurvest. Sõites hoia mõõdukat kiirust, et vajadusel oleks võimalik peatuda enne takistust või vähemalt ümber põigata sellest. Kindlasti pead paiknema sõidutee parempoolse ääre lähedal või kui see on võimalik, sõida teepeenral. Nii väldid võimalikku ohtu tagant lähenevate sõidukite poolt. Ära unusta asjaolu, et pimedas võivad teel liikuda ka jalakäijad, kes pahatihti ei kasuta helkurit.

 

7.    Tüüpilisemad rattaõnnetused ja kuidas nendest hoiduda

 

7.1      Autojuht teeb parempööret arvestamata otseliikuva jalgratturiga.

 

 autojuht ei arvesta jalgratturiga.png

         

 Lahendus:  tee end nähtavaks!

 

  • Ära sõida kõnniteel, sest  autojuht ei märka sind!
  • Ristmikule lähenedes võta sisse primaarne sõiduasend, see annab teistele juhtidele märku sinu kavatsustest ja annab sulle piisavalt ruumi tegutsemiseks võimaliku ohu puhul!
  • Ära peatu ristmikul ootava auto tagumise ratta kõrval, sealt ei pruugi autojuht sind märgata. Küll aga võiks jalgrattur olla auto tahavaatepeegli kõrval, peeglisse vaatab autojuht enne pööret üsna suure tõenäosusega ja siis märkab ka jalgratturit.

 

Kui sattud sellisesse olukorda – pidurda või pööra paremale koos autoga (kõnniteel sõites seda teha ei saa).

 

 

7.2      Autojuht teeb vasakpööret arvestamata vastusõitva jalgratturiga

 

 auojuht teeb hoolimatult vasakpööret.jpg

 

 

Lahendus: tee end nähtavaks!

  • Ära sõida kõnniteel!
  • Pimedal ajal kasuta esituld.
  • Ära soorita enne ritmikku möödasõitu paremalt (vastutuleva auto juht ei näe sind).
  • Aeglusta ja saavuta vastutuleva auto juhiga silmside.

 

 

7.3      Auto pöörab välja kõrvaltänavast või hoovist

 

 

Autojuht pöörab kõrvaltänast või hoovist peateel liikuvale ratturile ette või otsa.

 

 

 

Lahendus: tee end nähtavaks!

 

  • Ära sõida liiga paremal sõidutee servas (autojuht ei pruugi sind seal märgata – nähtavus piiratud)
  • Pimedal ajal kasuta esituld.
  • Aeglusta ja saavuta autojuhiga silmside.

 

7.4      Pargitud auto avatud uksele otsasõitmine

 

 

Lahendus:

  • jäta piisavalt ( ca 1–1,5 meetrit) ruumi enda ja pargitud autode vahele;
  • jälgi kas auto on just peatunud, kas on inimesi autos sees.

 

 

 

 

7.5      Tagant otsasõit jalgratturile

 

 

 

Lahendus: tee end nähtavaks!

 

  • Erk riietus.
  • Puhtad ja töökorras tuled ja helkurid.
  • Ära tee ootamatuid manöövreid (sealhulgas äärmise vajaduseta äkkpidurdust).
  • Alati vaata selja taha enne kui liigud vasakule või vahetad sõidurada.

 

 

8.    Uus liiklusseadus

 

8.1.Jalgratturile ja pisimopeedijuhile esitatavad nõuded

Jalgratast võib iseseisvalt sõiduteel juhtida vähemalt 10-aastane isik, kes on omandanud jalgratturi kvalifikatsiooni. 10–15-aastasel isikul peab sõiduteel sõitmisel olema kaasas sellekohane juhiluba. Seadusliku esindaja või viimase nõusolekul muu täiskasvanud isiku vahetu järelevalve all võib sõiduteel jalgratast juhtida vähemalt 8-aastane isik.

 

8.2.Jalgratturi kohustused

(1)   Teel jalgrattaga sõitmisel peab alla 16-aastane juht kandma kinnirihmatud jalgratturikiivrit.

(2)   Jalgrattur võib sõita jalgrattarajal või jalgrattateel või võimalikult sõidutee parema ääre lähedal, välja arvatud vasakpöörde ajal. Jalgrattaga võib sõita ka jalgratta- ja jalgteel ning teepeenral, kui see on selleks kõlblik, ohustamata jalakäijat.

(3)   Jalgrattaga jalgratta- ja jalgteel sõites ei tohi ohustada jalakäijat.

(4)   Ülekäigurajal sõiduteed ületades ei tohi jalgrattur ohustada sõiduteed ületavat jalakäijat.

(5)    Jalgrattur ei tohi kõnniteel sõites jalakäijat ohustada ega takistada, jalakäija vahetus läheduses tohib jalgrattaga sõita jalakäija tavakiirusega.

(6)   Kui teel on omaette jalgrattatee ja tee reguleerimata lõikumiskoht, välja arvatud parkla, õueala, puhkekoha ja teega külgneva ala juurdesõidutee lõikumiskoht, peab jalgrattur andma teed teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega seatud teisiti.

(7)   Kui teel on omaette jalgratta- ja jalgtee ja tee reguleerimata lõikumiskoht, välja arvatud parkla, õueala, puhkekoha ja teega külgneva ala juurdesõidutee lõikumiskoht, peab jalgrattur andma teed teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega seatud teisiti.

(8)   Jalgratturid võivad mööduda seisvast või aeglaselt liikuvast sõidukist paremalt, kui selleks on piisavalt ruumi ja selle sõiduki juht ei ole andnud märku parempöördeks.

(9)   Sõiduteega lõikumise kohale mööda jalgratta- ja jalgteed lähenev jalgrattur ning mööda jalgrattateed lähenev jalgrattur peavad vähendama kiirust. Jalgrattur peab sõidutee ületama jalakäija tavakiirusega.

(10) Jalgrattur peab andma teed trammi- või bussipeatuses seisvale ühissõidukile minevale või sellelt tulevale jalakäijale.

 

8.3.Piirangud jalgratturi liiklemisele

Jalgrattur ei tohi:

1) sõita kõnniteel, välja arvatud alla 13-aastane jalgrattur ja tema kuni kaks saatjat ning väikelast rattatoolis sõidutav jalgrattur ja jalgrattur kui sõiduteel sõitmine tee seisukorra tõttu on oluliselt raskendatud;

2) sõita juhtrauast kahe käega kinni hoidmata, välja arvatud käega hoiatusmärguandmise ajal. Jalgrattur ei tohi sõita käega juhtrauast kinni hoidmata;

3) lasta vedada tema juhitavat sõidukit looma või teise sõidukiga;

4) vedada esemeid, mis takistavad juhtimist või tekitavad ohtu teistele liiklejatele;

5) vedada haagist, mis ei ole valmistatud jalgrattaga vedamiseks;

6) sõidutada sõitjat, kes ei istu sõitjale ettenähtud istmel või ei kanna kinnirihmatud nõuetekohast kiivrit (kuni 16.aastaste puhul);

7) kolonnis sõitmisel tekitada ohtu teistele liiklejatele.