Ratta hooldusest

Kuidas pikendada ratta eluiga

 

foto: MARGUS ANSU/PM/SCANPIX BALTICS

19.05.2010

Vähemasti kord hooaja jooksul tuleb jalgratas spetsialistide käe alla hooldusesse viia, kui tahta, et kaherattaline sõber ikka üle paari aastat vastu peaks – muidugi, kui seda ära ei varastata, hoiatab Tartu Velospetsi poe juhataja Priit Kalja (pildil). Väheseid asju, millega rattaomanik ise hakkama saab, on tema väitel ratas tolmust ja mustusest puhtaks küürida, ketile õli panna ja rehvid täis pumbata.

Siit leiate mõned väärt nõuanded, kuidas ratta eluiga pikendada:

 Ise tehtav töö

 Kõiki ratta osi saab pesta autošampooni ja nuustikuga nagu autotki. Kuivatada pole ilmtingimata vaja, v.a ketti enne õlitamist. Ketti tasub õlitada iga kord pärast märja ilmaga sõitmist. Piisab kõige lihtsamast õmblusmasinaõlist, kuid ei sobi automootori- ja saeketiõli, sest need on liiga paksud ning koguvad enda külge tolmu ja liiva. Ketiõli tilgutada pärast keti puhastamist keti sisepinnale. Hammasratastele õli mitte panna, sest see hakkab sinna tolmu koguma. 

Rehvid võivad pikaajalise päikse käes seismise tõttu mõraneda. Seepärast tasub enne sõitu nende korrashoidu kontrollida.

 Spetsialisti töö

 Piduriklotside vahetamisega saavad osavamad rattaomanikud ise hakkama. Ülejäänud peavad arvestama, et klotsid vajavad reguleerimist, sest muidu kuluvad need ebaühtlaselt ega pidurda korralikult. Lõtkude kõrvaldamiseks on vaja spetsiaalseid võtmeid, mis võivad maksta kuni 200 krooni, liiati on neid vaja erinevaid. 

Lihthooldus: kõigi sõlmede reguleerimine (eesmine ja tagumine rattarumm, vändaosa ehk keskjooks, juhtraua laagrid). Maksab 250–300 krooni, võtab aega pool tundi kuni tund. Tasub teha vähemalt kord aastas. 

Täishooldus: lisaks lihthoolduse töödele koonuste ja võllide lahtivõtmine, puhastamine ja määrimine. Maksab 700 krooni, võtab aega üks-kaks tundi. Tasub teha vähemalt kord aastas, kui läbisõit küünib üle 200–300 km. Aga kui läbisõit aastas ulatub 2000 kilomeetrini, vajab ratas lisaks lihthooldust.

 Veel nõuandeid

 Maanteeratas vajab tavaliselt vähem hooldust kui maastikuratas, millega sõidetakse poris ja metsateedel. Need, kes osalevad maastikurattavõitlustel, näiteks Elion Cupi sarjas, peavad aastas vähemalt kolm korda hoolduses käima. Vastasel korral ähvardab iga järgmine ratta remont minna kallimaks.

Ratast ei tohi pesta seda jõkke või järve «uputades», sest vesi tungib raami sisse ja muudesse sõlmedesse ning ratas läheb rooste.