Ohutu sõit talvel

 

Allikas: liiklus.ee

 

 

Talvetingimustes on autojuhtimine tõsine asi. Jäta meelde juhtnöörid ja nõuanded, mis aitavad sul tagada ohutust maanteel.

Tutvu talvise ohutu sõidu põhimõtetega:

 
1. jäta mänguruumi
2. talverehvid
3. jäta piisavalt pidurdusmaad
4. hoia ohutut pikivahet
5. näe ja ole nähtav
6. kontrolli libisemist
7. pidurda arukalt
8. põika takistusest kõrvale
9. kasuta alati turvavööd

Ole ettenägelik - jäta mänguruumi

 
Ettenägelik sõitmisviis on eelkõige võime näha ohtu ette piisavalt vara. Ohuteguriteks võivad olla tee ja selle seisukord , ilmastik ja teeolud ning teised maanteel liikujad, näiteks jalakäijad, jalgratturid ja muud liiklusvahendid ning nende juhid. Oluline tähtsus on ka enda tervislikul seisundil ja liiklusvahendi seisukorral. Ettenägelik sõidukijuht oskab jätta ohtude puhuks endale mänguruumi: manööverdamisruumi ja aega tegutsemiseks. Ta oskab sõita justkui mõned sekundid sündmustest ees.

Talverehvid 


 Talverehvid võivad olla kas naastudega või ilma naastudeta ning nende turvisemustri jääksügavus peab olema vähemalt 3 mm. ( Soovitav minimaalne sügavus raskete teeolude puhul on vähemalt 5 mm).

Talverehvidega sõitmine on Eestis kohustuslik 1. detsembrist 1. märtsini. Talverehvide kasutamine on kohustuslik kuni üheksa istekohaga sõiduautodel, kuni 3,5-tonnise registrimassiga veoautodel ja 0,75-3,5-tonnise registrimassiga haagistel. Talverehve valides tuleb silmas pidada, et rehvimustri jääksügavus oleks vähemalt kolm millimeetrit. Naastrehvidega sõitmisel peavad need olema kõigil ratastel. Rehvi purunemisel võib varurattal kasutada harilikku rehvi. Naastrehve võib Eestis kasutada 1. oktoobrist 1. maini.

Jäta piisavalt pidurdusmaad

 
Libe tee üllatab igal aastal jälle. Talviste teeolude ohte ei võeta tõsiselt. Kiirust ei vähendata ja pidurdusmaad ei suurendata. Libedaga pikeneb pidurdusmaa märgatavalt. Isegi heade talvrehvidega ei saavuta suvist pidamist.

1. Kui sõidad kuival asfaltteel 80 km tunnis, kulub peatumiseks umbes 60 meetrit ja peaaegu neli sekundit. Aga kui tee on lumine? Kui palju on nüüd vaja pidurdusmaad ja aega?
2. Lumisel teel kulub 80 kilomeetrise kiiruse juures peatumiseks peaaegu 30 meetrit rohkem maad ja aega kulub peaaegu kolm sekundit rohkem kui suvel.
3. Need meetrid ja sekundid võivad olla saatuslikud. Suvega võrreldes võid saada sama pika pidurdusmaa ainult siis, kui sinu kiirus ei ületa 60 km tunnis.
Libe võib olla ka muul ajal, mitte ainult talvel !
4. Märg teekate vähendab pidamist. Eriti libe on märg kivisillutis. Ka tee peale kandunud savi ja puudelt kukkunud lehed muudavad tee libedaks.
5. Kui tee peal on palju vett, võib rehvi alla tekkida veepadi. Tekib vesiliug. Tee ja ratta vaheline side kaob ja auto ei ole enam juhitav.
6. Lumelobjakaga teel võib auto hakata vibama veel kergemini kui vihmaga vesilius.
7. Kindlamini väldid vesiliugu sattumist sõidukiiruse vähendamisel ja siis, kui väldid sõitmist roobastes (rattajälgedes).
8. Kui satud vesiliugu, vajuta sidur põhja ja võta kiirus maha. Väldi järsku rooli keeramist.

Ettevaatust, must jää!

 
Must jää on salakaval. Eriti siis, kui õhutemperatuur on nulli lähedal, võib pidamine ka lühikestel vahemaadel suuresti muutuda. Ohtlikumad kohad on madalamal asuvad lohud, nõod aga ka sillad, kus õhuniiskus on suurem ja tee temperatuur võib olla madalam.

Niiviisi väldid halbades teeoludes libisemist

 
Ka libedaga ei kao rehvide haardumine iseenesest. Haardumist saab hoida:
1. Kiirenda nii, et rattad ei pöörleks tühjalt.
2. Sõida kurvis sellise kiirusega, et rattad ei libiseks külgsuunas.
3. Väldi suure kiirusega sõitmist läbi teele kogunenud lumevallide.
4. Väldi blokeerivat pidurdamist (välja arvatud hädaolukorras), kuna blokeerunud ratastega pidurdav auto ei ole juhitav ja võib minna külglibisemisse ning sõita vastassuunavööndisse.
5. Väldi järsku rooli keeramist.
Kindlamini saad halbades teeoludes vältida libisemisse sattumist, kui hoiad piisavat pikivahet ja reguleerid kiirust arukalt.

Hoia pikivahet

 
Liiga lühike vahemaa eessõitva sõidukiga lõpeb sageli tagant otsasõiduga. Samuti saavad mitmed hukatuslikud kokkupõrked vastutulevate sõidukitega alguse lühikesest pikivahest.

Kui hoiad ohutut pikivahet, siis:

 
1. Näed, mis ees toimub ja võid ennustada olukordi.
2. Ka teised näevad sind ja suudavad ennustada sinu tegevusi.
3. Vajadusel jääb sul aega ja ruumi tegutsemiseks.
4. Autojuhtimine on rahulikum, sujuvam ja ökonoomsem.
Kui sõidad eessõitvale autole liiga lähedal, siis
5. Tuleb sul liikuda tema tingimuste järgi.
6. Tuleb sul kogu aeg olla pinevil, et aimata, mida tema teeb.
7. Selline sõit on närviline, väsitav ja ebaökonoomne.
8. Sul ei ole ootamatutes olukordades palju mänguruumi.

Näe ja ole nähtav

 
Vihmas, udus, hämaras või pimedal ajal sõites on ohud samasugused kui valge ajal sõites. Ainult et näed neid palju hiljem ja halvemini.
1. Kaugtuledega sõites suudad näha umbes 100 meetri kaugusele. 100 kilomeetrise tunnikiirusega sõites läbid selle vahemaa napilt nelja sekundiga.
2. Lähituledega sõites eraldab autojuht ilma helkurita jalakäija alles umbes 30 meetri kauguselt. Selle vahemaa läbimiseks 100 kilomeetrise tunnikiiruse puhul kulub umbes sekund. Selle ajaga ei tee palju ära.

Nii saad pimeda ajal lisa mänguruumi:
1. Vali olukorrale vastav õige sõidukiirus.
2. Kasuta tulesid õigesti.
3. Kui võimalik, sõida alati kaugtuledega teisi pimestamata.
4. Vaata õigesti.
5. Vaata valgustatud piirkonna äärejoontele (kontuuridele) ja kasuta ära vastutuleva sõiduki tulesid.
6. Pimestamist saad vältida, kui suunad oma vaate tee paremale servale, mitte vastutuleva auto tuledele.
7. Ära unusta helkurit! Autojuhina sa tead, kui halvasti on jalakäija näha isegi valgustatud piirkonnas. Kui tuled autost välja, on sul vaja helkurit.
8. Ära jäta autot pimeda ajal või halva nähtavuse korral valgustamata teele.
9. Kui on vaja peatuda teeserval, peavad põlema ääre- ja numbrituled. Täiendavalt võid kasutada ka ohutulesid.
10. Et näha, mis toimub, hoia akende klaasid puhtad!

Kontrolli libisemist

 

 
Külglibisemisse sattudes tegutse järgmiselt:
1. Pööra rooli libisemise suunas ja lahuta sidur lõpuni.
2. Ära pidurda.
3. Hakka rooli tagasi pöörama tee suunas niipea, kui libisemine väheneb.

Kui auto kipub kurvis otse minema :
1. Lahuta sidur lõpuni.
2. Ära enam pööra.
3. Kui see enam ei aita, siis pidurda.

 


Esirataste kas või hetkeline otsemaks pööramine võib kiirendada haardumise taastumist ja libisemise lõppemist.
Libisemise kontrollimine on küsimus mitme samaaegse ja õigesti ajastatud abinõu rakendamisest. Paljude autode standardvarustuse hulka kuulub blokeerumatu pidur (ABS), veojõukontrolli süsteem ja teelpüsivuse kontrollisüsteem. Nende abil püütakse ära hoida juhi tehtud vigu ja takistada auto sattumist juhitamatusse libisemisse. Kuid juhtides sellist autot, võib tekkida ohutuse tunne. Kui juht ei jäta neid auto omadusi endale varuks, siis sellise autoga “üle piiri minek” toimub tavalise autoga võrreldes palju suurematel kiirustel ja tagajärjed on tüki valusamad.

Kui auto siiski satub libisemisse kas
1. suure kiiruse,
2. kiiruse lisamise,
3. teel olevate roobaste (rattajälgede),
4. äkilise roolikeeramise või pidurdamise tõttu,
tuleb säilitada rahu, pidamine taastada ja auto kiiresti juhitavaks saada.

Pidurda arukalt

 
1. Loomulik reaktsioon ohuolukorras on pidurdada nii tugevasti, et autorattad blokeeruvad. Kiirus küll väheneb blokeeriva pidurdusega jõudsalt, kuid auto ei ole juhitav.
2. Kui auto blokeeriva pidurduse ajal satub külglibisemisse või on sõidurajalt välja sõitmas, tuleb pidur vabastada, et auto oleks juhitav.
3. Kui auto on jälle juhitav, pidurdatakse uuesti.
4. Sellise järkjärgulise pidurdamisega kiirus väheneb ja auto on kogu aeg juhitav.
Kui on vaja kiiresti seisma jääda, tegutse järgmiselt:
5. Pidurda, ja kui auto ei püsi sõidurajal või on vaja pidurdada kurvis, vabasta pidur ja keera rooli. Pidurda uuesti, vabasta pidur ja keera rooli, pidurda uuesti….
6. Siduripedaal peab olema kogu aeg põhjas, et mootor ei pidurdaks rattaid ega sureks välja.
7. Blokeerumatu piduriga (ABS) varustatud autodes hoolitseb tehnika, et auto oleks juhitav ka täieliku pidurduse ajal, järelikult ei ole sinul vaja pidurit vabastada.

Põika takistusest kõrvale

 
Mõnikord võib sõidurajal olla takistus ees. Vahemaa on väike ja kokkupõrge vältimine ainult pidurdamisega on võimatu. Mida teha?
Kokkupõrge takistusega on sageli halvim variant. Seepärast tasub alati üritada põigata sinna, kus on ruumi.
Tegutse järgmiselt:
1. Pidur ja sidur põhja.
2. Kiirus tuleb võimalikult kiiresti maha võtta. Rattaid blokeeriv pidurdus on sel juhul efektiivseim vahend. Sidur tuleb vajutada lõpuni, et mootor peale pidurdamist ei takistaks pöörlevaid rattaid ning ei sureks välja.
3. Piduripedaal üles.
Pidur tuleb enne takistust vabastada, et auto oleks taas juhitav.
4. Juhi takistusest mööda.
5. Tavaliselt piisab vähesest rooli keeramisest, et juhtida auto takistusest mööda. Liigne rooli keeramine viib auto kergesti libisemisse.
6. Kui autol on blokeerumatu pidur (ABS), vajuta sidur lõpuni, pidurda jõuliselt ja juhi auto takistusest mööda. Pidurit ei ole vaja vabastada, kuna auto on ka pidurduse ajal juhitav.

 
Kasuta alati turvavööd

 
Turvavöö kinnitab autos oleva sõitja istme külge. Seepärast on oluline, et nii ees- kui tagaistujad kasutaksid alati turvavööd. Ilma turvavööta paiskuvad tagaistujad eesistujate peale tohutu jõuga. Ka väikesel kiirusel tagant otsasõidu puhul võib kinnitamata vööga sõitja ninaluu vastu esiakent ära murda, kuid turvavööga kinnitatud inimene peaks terveks jääma ka 50 km/h vastu seina sõites.
Turvavöö hoiab sind:
1. paiskumast vastu tuuleklaasi,
2. lendamast välja uksest, külg- või tagaaknast,
3. mööda maad lohisemisest,
4. sattumast omaenda auto alla.