Helkuritest

 

 

Veelkord helkuritest.

 

 

 

 

 

Helkuri idee pärineb kassi silmadest, siit tulenevalt ka inglise keelne nimetus “cat eye”. 1934. aastal patenteeris Percy Shaw esimese helkuri. Tänapäeval leiavad helkurid väga laialdast kasutamist: autodel, mootorratastel, jalgratastel, jalakäijatel, liiklusmärkidel, seisvatel objektidel jne.

 

 

 

Percy Shaw    Cat eye

 

 

 

Helkuri tööpõhimõte: helkurid valmistatakse eriti heade peegeldumisomadustega materjalidest ning nendele langenud valguskiired peegeldatakse väga suures osas tagasi valgusallika suunas.

 

  

 

Valguskiired peegelduvad tagasi valgusallika suunas

 

 

 

 

Helkurmaterjalid (retrorefleksiivmaterjalid) on struktuursed optilised materjalid, mille elementideks on kas kolm ristuvat peegeltasapinda (kuubi sisenurk – prismaatilised retroreflektorid) või valgust murdvad-peegeldavad mikrosfäärid.

 

 

 

               

 

Valguskiirte käik klaaskuulis (vasakul) ja kuupretroreflektoris (paremal, 2D skeem).

 

 

 

Millal ja kus peab jalakäija helkurit kandma?

 

 

 

         Liikluseeskirja § 25 ütleb, et helkuri või süüdatud lambi kandmine on pimeda ajal valgustamata teel kohutuslik.

 

         Helkuri kasutamise kohustus kehtib pimedal ajal ja halva nähtavuse korral mitte ainult valgustamata maanteel, vaid ka niisugusel valgustamata linna või muu asula tänaval, kus puudub kõnnitee.

 

         Helkur pole üleliigne isegi mitte valgustatud linnatänaval, kus sõidukijuhi tähelepanu köidavad kõik tuled ja reklaamid ning helkurita jalakäijat on selle taustal väga raske märgata.

 

         Helkurit peaks kandma ka õues mängides, sest ka õuealal liigub autosid.

 

 

 

Miks on helkur vajalik?

 

 

 

Igal aastal hukkub Eestis autorataste all kümneid jalakäijaid põhjusel, et pimedal teel kõndiv ilma helkurita jalakäija ei olnud autojuhile nähtav.

Kuidas autojuht jalakäijat märkab, selgub juuresolevatelt fotodelt: 

 

 

 

Valges näeb autojuht teepeenral nelja jalakäijat   Öisel fotol eristuvad vaid helkurid, inimeste kontuurid on vaevu aimatavad.

 

 

 

Miks on helkurita liikleja ohtlik ?

 

  

 

                      

 

 

 

         Tumedais rõivais jalakäijat märkab autojuht alles 25 m kauguselt, otsasõit on vältimatu.

 

         Heledais rõivais jalakäijat märkab autojuht ca 60m kauguselt, heal juhul õnnestub ümberpõike manööver.

 

         Helkuriga jalakäijat märkab autojuht juba 125m kauguselt.

 

 

 

Vihm vähendab peaaegu poole võrra vahemaad, millelt autojuht helkurita jalakäijat märkab. Halvimal juhul on see 15 - 20 meetrit.

 

 

 

 

 

 

Liiklusõnnetuste tagajärjel üle poolte jälakäijate vigastumine või surmajuhtum leiab aset pimedal või hämaral teel. Viimaste aastate statistika andmeil kasutasid helkurit vaid üksikud õnnetusse sattunud inimesed. Suurem osa pimeda ajal jalakäijatega toimunud õnnetustest on aset leidnud asulavälisel teel.

 

 

 

 

 

 

Sõidukite suure sõidukiiruse tõttu lõppevad asulavälisel teel toimunud otsasõidud kas jalakäija surmaga või üliraskete vigastustega. Jalakäijale on kõige ohtlikum olukord, kus kaks autot lähenevad teineteisele lähituledega, sest suure kiirusega sõites on lähituledest valgustatud teelõik palju lühem kui peatumiseks vajalik.

 

 

 

 

  

 

 

  

 

Kuhu helkur kinnitada?

 

 

 

         Nii, et see oleks nähtav mitmest suunast.

 

         Umbes põlve kõrgusele, keha sõiduteepoolsele küljele.

 

         Helkurpaela võib lihtsalt varruka või püksisääre peale tõmmata.

 

 

 

                 

 

 

 

Kõige turvalisem on kasutada kahte helkurit korraga, ühte paremal ja teist vasakul küljel.

 

 

 

                      

 

 

 

Millist helkurit eelistada?

 

 

 

 

           

 

       Parima kvaliteediga helkuril on pakendil СЄ -märk ja viitenumber EN13356. Kõige parema peegelduse tagavad valge ja erekollase värvusega helkurid. Punased, sinised ja musta värvi helkurid ei ole halva ilmaga alati autojuhile piisava vahemaa tagant nähtavad.

 

Tartu Ülikooli Füüsikainstituudi labor andis helkuritele järgmise hinnangu: “normi piiresse ei mahu reeglina värvilised helkurid, kuna nad peegeldavad pealelangevast valgest valgusest tagasi vaid helkuri värvile vastava spektriosa (keskmiselt väheneb peegeldusvõime kolmekordselt)”.  Värviliste helkurite efektiivsuse puudujääki saaks korvata valmistades nad maksimaalse lubatud suurusega (25 cm²) ning valides värvuse silma tundlikkuse maksimumi lähedal (kollased-rohekad) toonid. Tumedate toonide kasutamine on lubamatu. Ületrükk vähendab peegeldusvõimet vastavalt kirje suurusele. Tähtis ei ole, kas kasutada rippuvaid helkureid, varrukale ja püksisäärele kinnitatavaid helkurribasid või riietele õmmeldavat helkurmaterjali, oluline on see, et need oleksid autojuhile nähtavad.

 

 

 

Kanna alati pimedas helkurit, see võib päästa Sinu elu!