Jalgratta hooldus

Jalgratta hooldus on lihtne

 

Urmas Ainsalu, Hawaii Express 

 

Kodune jalgrattahooldus piirdugu purunenud sisekummi parandamise ning jalgratta keti puhastamise ja õlitamisega. Kõik keerulisemad remonditööd tuleks jätta hooldustöökoja mehhaanikute hooleks.

Jalgratast ostes tuleks esmalt läbi lugeda ratta kasutusjuhend, kus kõik ratta hoolduse põhitõed kirjas, või konsulteerida spetsialistiga. Kui rattal tekib mõni tehniline rike, pole mõistlik ratast kohe ise parandama hakata (eriti neid rattaid, millel garantiiaeg veel kehtib). Jalgrattamatka ajal purunenud sisekummi peaks küll iga rattahuviline oskama vahetada. Selleks tuleb pikemale rattasõidule kaasa võtta kummiparanduskomplekt ehk ratta-apteek, samuti tagavarakumm.

Kummivahetus on lihtne

Tänapäeva moodsate jalgrataste kummi mahavõtmine on lihtne. Selleks kasutatakse spetsiaalseid plastmassheebleid. Need on enamasti ka kauplustes müüdavate ratta-apteekidega kaasas. Mutrivõtit pole paljude jalgrataste puhul enam vaja kaasas kanda. Nimelt pole suure osa rataste kummi vahetuseks võtit vaja - ratas koos kummiga kinnitub spetsiaalsete kinnitustega ratta kahvli külge. Neid kinnitusi on väga lihtne kätega avada, ratas tuleb mõne hetkega alt ära. Muidugi tuleks matkale kaasa võtta ka jalgrattapump.

Jalgratas kardab liiva ja merevett

Jalgratas tuleb puhtana hoida. Eriti tähtis on jalgratta keti, hammasrataste ja käiguvahetaja eest hoolitseda. Jalgratta keti ja hammasrataste suurimad vaenlased on liiv ja merevesi, need on isegi hullemad kui rooste. Liiv mõjub jalgratta hammasratastele umbes samamoodi kui käiakivi metallile, hammasrattad kuluvad meeletu kiirusega, kui kett on liivane. Seega tuleb jalgrattaketti regulaarselt puhastada ja õlitada. Jalgrattaketi puhastamiseks sobib suurepäraselt vana froteekäterätik või hambahari. Õlitamiseks on parimad spetsiaalsed aerosoolpudelites müüdavad ketiõlid. Aerosooliga pihustades tungib õli ka pisikeste ketilülide vahele. Õliga liialdada siiski ei maksa - ülemäärane õli tõmbab mustust külge.

Kontrolli regulaarselt kummirõhku

Kindlasti tuleks regulaarselt kontrollida ka jalgratta kummi rõhku. Liiga pehmete kummidega on sõit raske, kummid kuluvad kiiresti ja ratas on vastuvõtlik kõikvõimalikele põrutustele - pehmete kummidega sõites võib väga kergesti vigastada nii kummi ennast kui ka velge. Kummi siserõhku võib kontrollida nii bensiinijaamades vastavate näidikute abil, kuid kõige lihtsam on rõhku kontrollida kummi käega katsudes. Kummi normaalne siserõhk peab olema 40-55 PSI-d (3-4 Bari ehk at), kumm ise tohiks olla kivikõva, vaid peaks külje pealt hästi natuke käesurvele järele andma.

Käiguvahetust saab reguleerida

Jalgratta käiguvahetuse- ja piduriheeblite juures paiknevad reguleerimiskruvid. Kui jalgratta käiguvahetused või pidurid ei tööta enam korralikult, on võimalik neid kruvisid reguleerida ja piduri- või käiguvahetustrosse pingutada või lõdvendada. Kõigi ülejäänud võimalike rikete, ka kõige väiksemate korral, tuleks siiski pöörduda hooldustöökotta ja lasta viga kohe kõrvaldada. Samuti nagu auto, võib ka jalgratta iga rike tekitada ahelreaktsiooni: juhtub üks auto- või ratta osa üles ütlema, hakkavad ka teised osad logisema.

Ülevaatusele 2-3 korda aastas

Ka kõige veatumalt töötav ratas tuleks 2-3 korda aastas viia hooldustöökotta. Ka need rattad, mille garantiiremondiaeg on läbi saanud. Eriti vajalik on igale jalgrattale nn. hooaja sügisene lõpuhooldus, mille käigus võetakse vajaduse korral mitmed osad lahti, puhastatakse ja õlitatakse. Üleüldse ei tohi puhastamata ratast talvekorterisse viia. Ehkki tänapäeva rataste juures kasutatakse suhteliselt vähe raud- ehk terasdetaile, valmistatakse ratta laagreid ikka terasest. Määrimata laagrid kipuvad roostetama.