NOOR JUHT

                                             

 

      TÜÜPILINE NOORE JUHIGA LIIKLUSÕNNETUS LEIAB ASET NÄDALAVAHETUSE ÕHTUTEL OLUKORRAS, KUS JUHIKS ON NOORMEES JA SELTSKONNAKS 2-3 SÕITJAT AUTOS.
       SÕIDU PIKKUST ARVESTADES ON NOORTE AUTOJUHTIDE ÕNNETUSTE ARV 5 – 7 KORDA SUUREM, KUI KESKEALISTE JUHTIDE PUHUL.
        VANUS ON OLULISEM FAKTOR, KUI KOGEMUS.
       SUURBRITANNIAS LÄBIVIIDUD UURIMUS NÄITAS, ET SAMASUGUSTE KOGEMUSTEGA (1a) 17-20 AASTASTEL JUHTIDEL ON VASTAVALT 3 JA 5 KORDA ROHKEM ÕNNETUSI KUI 21 – 25  JA  31 – 40 AASTASTEL JUHTIDEL.
       NOORTE TÄISKASVANUTE SAGELI MAINITUD OMADUSTE HULGAS, MIS AITAVAD KAASA SUURENENUD ÕNNETUSE VÕIMALUSELE, ON PÕNEVUSE OTSIMINE, RISKEERIMINE, KAASAMINEK OMATAOLISTE SOTSIAALSE SURVEGA JA ENESE ÜLEHINDAMINE.
       NOORED MEHED TEEVAD PEAAEGU  2 KORDA NIIPALJU VIGU, KUI KESKEALISED JUHID.
 

Teadlased põhjendavad noorte liiklusõnnetustesse sattumist väljaarenemata ajuga. Norra teadlaste arvates satuvad noored teistest tihedamini liiklusõnnetustesse, kuna inimese aju pole enne 25. eluaastat lõplikult välja arenenud. Aju arengust lähtudes juhivad alla 25-aastaste tegutsemist vanemaealistega võrreldes rohkem impulsid ja seetõttu ei taju noored ohtlikke olukordi sama hästi kui vanemad.

            «Kui aju pole lõplikult välja arenenud, teeme suhteliselt palju ebaloogilisi asju. Autos võib üks sekundi murdosa otsustada inimese saatuse,» rääkis noorte juhtide käitumist uurinud teadlane Dagfinn Moe.

            Alla 25-aastaste aju suudab liikluses hästi toime tulla n.ö mustvalges situatsioonis.    Kui korraga toimub mitu asja, millele on tarvis tähelepanu pöörata, võivad noored teha tõsiseid ja ohtlikke valearvestusi.